Eestikeelne Piibel 1997
5. Moosese 3 Ja ma anusin tol korral Issandat, öeldes:„Issand Jumal! Sina oled oma sulasele hakanud näitama oma suurust ja oma vägevat kätt. Kas on jumalat taevas või maa peal, kes suudaks teha sinu tegusid ja vägitöid?
Lase mind ometi minna ja näha seda head maad, mis on teisel pool Jordanit, teisel pool seda ilusat mäestikku ja Liibanoni!”
Aga Issand vihastus mu peale teie pärast ega kuulnud mind. Ja Issand ütles mulle: „Küllalt sulle! Ära enam räägi mulle sellest asjast!
Mine üles Pisgaa tippu ja tõsta oma silmad lääne ja põhja ja lõuna ja ida poole ja vaata silmaga, sest üle selle Jordani sina ei lähe.
Ja anna Joosuale käsk ja kinnita teda, sest tema läheb üle selle rahva ees ja tema annab neile pärisosaks maa, mida sa näed!”
Ja me jäime orgu Beet-Peori kohale.
Psalm 111 Halleluuja! Ma tänan Issandat kõigest südamest õiglaste osaduses ja koguduses!
Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel.
Aulised ja ülevad on tema tööd ja tema õigus kestab igavesti.
Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja armuline on Issand.
Ta annab toidust neile, kes teda kardavad, ta peab igavesti meeles oma lepingut.
Ta on ilmutanud oma tegude vägevust oma rahvale, et neile anda paganate pärusmaa.
Tema kätetööd on tõde ja õigus; usaldatavad on kõik ta seadmised.
Need on toetatud ikka ja igavesti, need on tehtud tões ja õiguses.
Ta läkitas lunastuse oma rahvale, ta kinnitas oma lepingu igaveseks, püha ja kardetav on tema nimi.
Issanda kartus on tarkuse algus; hea arusaamine on kõigil, kes teevad seda mööda; tema kiitus kestab igavesti.
Rooma 9 Aga see pole nõnda, et Jumala sõna oleks läinud tühja. Ei ole ju need kõik, kes pärinevad Iisraelist, veel Iisrael,
ega ole kõik Aabrahami lapsed sellepärast, et nad on tema järglased, vaid on öeldud: „Sinu sugu loetakse Iisakist.”
See tähendab: mitte lihased lapsed ei ole Jumala lapsed, vaid tema sooks arvatakse tõotuse lapsed.
Sest see on tõotusesõna: „Ma tulen tagasi sellesama aastaaja paiku, ja Saaral on siis poeg.”
Ent mitte ainult temaga, vaid ka Rebekaga oli sama lugu, kui ta jäi lapseootele meie esiisast Iisakist,
sest kui kaksikud veel ei olnud sündinud ega teinud midagi head ega halba, siis - et valikule põhinev Jumala kavatsus jääks püsima
mitte tegude, vaid kutsuja pärast - öeldi talle: „Suurem orjab vähemat”,
nagu on kirjutatud: „Jaakobit ma armastasin, Eesavit aga vihkasin.”